Aeg möödub kiiresti. Juba seitsmendat korda tulid maletajad
Alatskivi kooli, et tähistada Alatskivi spordihinge, legendaarse õpetaja Lembit
Holsti sünnipäeva. 6. novembril oleks Lembit saanud 86-aastaseks. Kahjuks
kutsuti ta meie seast ära liiga vara.
Alatskivi kooli- ja spordielus on paljugi teistmoodi, kui
Lembitu ajal. Kas Lembit kõigi muutustega ka päri oleks, võime aimata, aga
staadioni üle tunneks ta kindlasti rõõmu. Ja tuletaks ilmselt meelde aegu, kui
enne Peipsi mänge kõplajaid sai jooksuradadele kokku kutsutud, et rajajooni
maha saaks märkida. Jah, tingimusi väga polnud, aga võistlustel osalejatest
puudust ei tuntud. Mul on alles protokollid, kus valla spordipäeval 1980ndate
alguses osales kergejõustiku igal alal 25…30 inimest. Olid ajad…
Lembit ja male. Ta mängis ise hästi ja armastas seda mängu,
aga peamine oli see, et ta pani lapsed malet mängima. Kui kehalise kasvatuse
tunnis riideid kaasas polnud või leiti muu põhjus tunnist kõrvale viilimiseks,
pani Lembit viilijad malet mängima. Male oli vanasti Alatskivil populaarne.
Käisime Alatskivi sovhoosi võistkonnaga 10-laua turniiridel ja osa võistkonda soovijaid
pidi koju jääma. Osa toonastest mängijatest elab veel ja hea oli näha
seekordselgi turniiril Ants Liivat kaasa tegemas, Enno Simsonit kaasa elamas.
Aega leidis turniirile tulla Vovka Jegorov. Kus on ülejäänud veel elusolevad
vanad malemängijad? Kui ise ei taha enam laua taha istuda, siis vähemasti
korraks turniirisaali kiigata poleks ju väga raske. Eriti kui osaleb Eesti
maleparemik eesotsas suurmeister Aleksander Volodiniga. Ja austusest Lembitu
vastu.
Seekordsele turniirile pani oma pitseri koroona nagu
muudelegi üritustele meil ja mujal. Lembit Holsti mälestusturniir on Eesti
Maleliidu turniiride kalendris ja turniiril osalemine annab mängijatele
reitingupunkte. Turniirile oli end kirja pannud 12 inimest, kuid osalema jõudis
siiski 9. Vaatamata sellele oli turniiri tase kõva. Suurmeister, rahvusvaheline
meister, meistrid. Lisaks madalamate reitingutega mängijad. Turniir oli ka rahvusvaheline,
sest üks võistleja oli Pihkvast, kes ka kolmanda koha auhinna sai. Meie valda
esindasid Ants Liiva ja Vladimir Jegorov. Alati osalenud Aivar Põdersalu ei
jõudnud millegipärast kohale. Mängiti ringsüsteemis igaühega kaks partiid
välkmalet, 5 minutit kummalegi mõtlemisaega ühele partiile. Pea neli tundi head
ja võitluslikku malet (kohati kartsin juba uhiuute malekellade pärast) väikese
supipausiga. Aitäh Aignele hea supi eest!
Võitsid paremad. Turniiritabel on selle lookese juures. Hea
oli taas jagada auhinnaraha. Tuhat tänu Cronimet Grupile, kes annab metallidele
uue elu, nagu nad reklaamivad, ja eriti selle vahva firma ühele omanikule,
heale sõbrale, suvisele Kolkja mehele Andres Pedjakule, kes seda turniiri juba
teist aastat toetab ja on lubanud toetada seni, kuni see turniir kestab.
Turniiri järjepidevusest olen aga juba kõnelenud. Et seni, kuni olen. Ning ilus
oli Lembitu uue pingi juures turniiri lõpupilti teha. Aitäh, Margus, uhiuue
pingi eest! Lembitut siiski mäletatakse...
Puutun vallaeluga vanuigi vähe kokku, pensionäril pole palju
aega, kuid ühe asjaolu üle on mul hea meel. Ilmselt Lembitul seal kõrgel
samuti. Priit saab Lembitu kingades kenasti hakkama. Koostöö temaga on lihtne
ja sujuv. Palju juttu pole, kõik toimib. Aitäh, Priit! Loodan, et jaksad siin
Alatskivil veel kaua.
*Info ja tekst Uno Ainsoo
Lisa kommentaar